Viimastel aastatel on plastireostuse küsimus pälvinud laialdast tähelepanu kogu maailmas. Selle probleemiga tegelemiseks peetakse biolagunevaid kilekotte elujõuliseks alternatiiviks, kuna need vähendavad lagunemisprotsessi ajal keskkonnaohte. Kuid biolagunevate kilekottide jätkusuutlikkus on tõstatanud ka mõningaid muresid ja poleemikat.
Esiteks peame mõistma, mis on alagunev kilekott. Võrreldes traditsiooniliste kilekottidega on sellel märkimisväärne omadus, see tähendab, et selle saab teatud tingimustes lagundada väiksemateks molekulideks (näiteks kõrge temperatuur, niiskus jne), vähendades sellega keskkonna mõju. Neid molekule saab looduskeskkonnas vee ja süsinikdioksiidiks veelgi jagada.
Lagunevad kilekotid vähendavad lagunemisprotsessi ajal plastireostuse probleemi, kuid samal ajal on nende elutsükliga endiselt probleeme. Alates tootmisest kuni ringlussevõtu ja kõrvaldamiseni on endiselt rida väljakutseid.
Esiteks nõuab biolagunevate kilekottide tootmine palju energiat ja ressursse. Ehkki tootmisprotsessis kasutatakse mõnda biopõhist ressurssi, peab see siiski tarbima palju vett, maad ja kemikaale. Lisaks on muret ka süsinikuheide tootmise ajal.
Teiseks seisavad ka biolagunevate kilekottide ringlussevõtu ja kõrvaldamine silmitsi teatud raskustega. Kuna lagunev plastik nõuab lagunemisprotsessi ajal konkreetseid keskkonnatingimusi, võivad eri tüüpi lagunevad kilekotid vajada erinevaid kõrvaldamismeetodeid. See tähendab, et kui need kilekotid paigutatakse ekslikult tavapärasesse prügikasti või segatakse ringlussevõetavate jäätmetega, avaldab see negatiivset mõju kogu ringlussevõtu- ja töötlemissüsteemile.
Lisaks on poleemikat põhjustanud ka biolagunevate kilekottide lagunemiskiirus. Uuringud on näidanud, et mõned biolagunevad kilekotid võtavad täielikult lagunemiseks kaua aega ja see võib võtta isegi aastaid. See tähendab, et selle aja jooksul võivad need põhjustada keskkonnale teatavat kahju ja reostust.
Ülaltoodud probleemidele vastuseks on mõned ettevõtted ja teadusuuringuasutused hakanud välja töötama keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Näiteks on laialdaselt uuritud ja kasutatud mõnda biopõhist materjali, taastuvenergiat ja lagundavat bioplasti. Need uued materjalid võivad lagunemisprotsessi ajal vähendada keskkonna kahju ja süsiniku heitkogused tootmisprotsessis on madal.
Lisaks võtavad valitsus ja sotsiaalsed ettevõtted ka mitmeid meetmeid lagunevate kilekottide jätkusuutlikkuse edendamiseks. Mõned riigid ja piirkonnad on koostanud ranged määrused, et piirata kilekottide kasutamist ning edendada lagunevate kilekottide väljatöötamist ja edendamist. Samal ajal on lagunevate kilekottide ringlussevõtu ja töötlemise jaoks vaja ka asjakohaseid poliitikaid paremaks muuta ja luua küpsema ringlussevõtu ja töötlemissüsteemi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi biolagunevatel kilekottidel on suur potentsiaal plastreostuse vähendamiseks, vajavad nende jätkusuutlikkuse probleemid endiselt pidevat tähelepanu ja paranemist. Arendades rohelisemaid alternatiive, parandades ringlussevõtu- ja kõrvaldamissüsteeme ning tugevdades poliitikat ja määrusi, võime astuda olulise sammu plastireostuse vastu võitlemisel.
Postiaeg: 21. juuli 20123
