Viimastel aastatel on plastreostuse teema pälvinud laialdast tähelepanu kogu maailmas. Selle probleemi lahendamiseks peetakse biolagunevaid kilekotte elujõuliseks alternatiiviks, kuna need vähendavad lagunemisprotsessi käigus tekkivat keskkonnaohtu. Biolagunevate kilekottide jätkusuutlikkus on aga tekitanud ka mõningaid probleeme ja vastuolusid.
Esiteks peame mõistma, mis onlagunev kilekottVõrreldes traditsiooniliste kilekottidega on sellel tähelepanuväärne omadus – teatud tingimustes (nt kõrge temperatuur, niiskus jne) lagunevad need väiksemateks molekulideks, vähendades seeläbi keskkonnamõju. Looduskeskkonnas lagunevad need molekulid veelgi veeks ja süsinikdioksiidiks.
Lagunevad kilekotid vähendavad küll lagunemisprotsessi käigus tekkivat plastreostust, kuid samal ajal on nende elutsükliga endiselt probleeme. Alates tootmisest kuni ringlussevõtu ja utiliseerimiseni on endiselt mitmeid väljakutseid.
Esiteks nõuab biolagunevate kilekottide tootmine palju energiat ja ressursse. Kuigi tootmisprotsessis kasutatakse mõningaid bioressursse, kulub siiski palju vett, maad ja kemikaale. Lisaks on murekohaks ka süsinikdioksiidi heitkogused tootmise ajal.
Teiseks on biolagunevate kilekottide ringlussevõtt ja kõrvaldamine samuti teatud raskustes. Kuna lagunevad plastid vajavad lagunemisprotsessi ajal spetsiifilisi keskkonnatingimusi, võivad erinevat tüüpi biolagunevad kilekotid vajada erinevaid kõrvaldamismeetodeid. See tähendab, et kui need kilekotid kogemata tavaprügi hulka panna või taaskasutatavate jäätmetega segada, avaldab see negatiivset mõju kogu ringlussevõtu- ja töötlemissüsteemile.
Lisaks on biolagunevate kilekottide lagunemiskiirus tekitanud poleemikat. Uuringud on näidanud, et mõnede biolagunevate kilekottide täielik lagunemine võtab kaua aega, isegi aastaid. See tähendab, et selle aja jooksul võivad need keskkonda kahjustada ja reostada.
Vastuseks ülaltoodud probleemidele on mõned ettevõtted ja teadusasutused hakanud välja töötama keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Näiteks on laialdaselt uuritud ja kasutatud mõningaid biopõhiseid materjale, taastuvaid plaste ja lagunevaid bioplasti. Need uued materjalid võivad vähendada lagunemisprotsessi käigus tekkivat keskkonnakahju ning tootmisprotsessi süsinikdioksiidi heitkogused on madalad.
Lisaks võtavad valitsus ja sotsiaalsed ettevõtted mitmeid meetmeid lagunevate kilekottide jätkusuutlikkuse edendamiseks. Mõned riigid ja piirkonnad on kehtestanud ranged eeskirjad kilekottide kasutamise piiramiseks ning lagunevate kilekottide arendamise ja reklaamimise edendamiseks. Samal ajal on lagunevate kilekottide ringlussevõtu ja töötlemise jaoks vaja edasi arendada ka asjakohast poliitikat ning luua küpsem ringlussevõtu ja töötlemise süsteem.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi biolagunevatel kilekottidel on plastreostuse vähendamisel suur potentsiaal, vajavad nende jätkusuutlikkuse küsimused pidevat tähelepanu ja parandamist. Keskkonnasõbralike alternatiivide väljatöötamise, ringlussevõtu ja kõrvaldamissüsteemide täiustamise ning poliitika ja regulatsioonide tugevdamise abil saame astuda olulise sammu plastreostuse vastu võitlemisel.
Postituse aeg: 21. juuli 2023
